Tihti unustame, milline värvikirev maailm meie silmadele nähtamatuks jääb. Maailmas on tuhandeid värve, mida meie, inimesed, oma silmadega näha ei saa, ent on loomi, kes seda suudavad. Mitmete olevuste silmad suudavad eristada värve, mis asuvad meie silmale nähtavast värvispektrist väljas, näiteks ultraviolett, infrapuna jpt. Kuidas ja miks nad nii näevad?

 

Kõigepealt on vaja aru saada silmast, selle ehitusest ja kuidas see töötab. Silm on nägemiselund, mis laiemas tähenduses koosneb silmakoopa sisust ja silmalaust, täpsemalt rääkides moodustavad silma sarvkest, vikerkest, pupill, lääts, klaaskeha, võrkkest, kollatähn ja nägemisnärm. Neil kõigil on oma ülesanne, mis koos tagavad silma töötamise. Objektilt, mida vaatame, peegelduvad valguskiired, mis läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkesta rakud läbivad valguse mõjul mitmed keemilised protsessid, mis põhjustavad närviimpulsse. Mööda nägemisnärvi kanduvad need aju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting.

(Silm ja nägemine.)

 

Mitmetel loomadel on teistsugune silmaehitus, tänu millele saavad nad erinevalt näha. Mitmete putukate silmad on liitsilmad ehk fassettsilmad, mis koosnevad mitmetest väikestest läätsedest. Nende abil ei näe küll nii täpselt, kui inimesed või linnud oma silmadega näevad, ent putukad suudavad väga hästi tuvastada liikumist ning näevad ka osasid värve, mida inimesed ei näe. Seega paistavad mitmed objektid, näiteks erinevad taimed ja taimede õied, neile väga teistsugused.

(A bees-eye view: How insects see flowers very differently to us, 2007)

 

Hundid seevastu näevad värve üpris kehvasti: kehvemini kui meie. Neil on ainult kahte tüüpi kolvikesi – valgustundlikke rakke, mille abil saab värve näha. Meil on kolvikesi kolme tüüpi. See-eest suudavad hundid hästi näha liikuvaid objekte ning pimedas orienteeruda, see kombinatsioon on perfektne kiiresti liikuva saagi jahtimiseks.

(Wolf facts.)

 

Linnud on tihti tuntud oma suurepärase silmanägemise poolest. Väga pikalt arvati, et linnud näevad, nagu inimesed, ent see pole päris tõsi. Nad näevad lisaks inimsilmale nähtavatele värvidele ka UV-kiirgust ning suudavad eriti hästi vahet teha kahel sarnasel toonil tänu väikestele värvilistele õlitilkadele nende kolvikestes.

(True Colors: How Birds See the World, 2012)

 

Madude nägemine on hoopis teistsugune. Lisaks rohelisele ja sinisele näevad nad infrapunast valgust. See tähendab, et nad näevad kuumemaid objekte teise värviga, kui madalama temperatuuriga objekte. Seega saavad maod suurepärastelt jahtida, eriti öösiti.

(What do snakes see?, 2016)

 

Kõik loomad näevad omamoodi, just nii, nagu neile kasulik on. Terved maailmad täis värve, mida me kunagi näha ei saa, on meie silmade eest peidus. Mida sealt küll kõike leida saaks?

 

Kasutatud allikad:

10 exmaples of how animals see – images that show us the world through their eyes. http://morgana249.blogspot.com.ee/2014/07/10-examples-of-how-animals-see-images.html?m=1 [vaadatud 02.04.2017]

 

Klaus Schmitt (2016), European Starling – Sturnus vulgaris in reflected ultraviolet and simulated bird vision photography.

http://photographyoftheinvisibleworld.blogspot.com.ee/2016/02/european-starling-sturnus-vulgaris-in.html?m=1 [vaadatud 02.04.2017]

 

Wikipedia (2017), Eye. https://en.m.wikipedia.org/wiki/Eye [vaadatud 02.04.2017]

 

Tatjana Hoehfurtner (2016), What do snakes see? http://www.biosphereonline.com/2016/09/06/snake-vision-what-do-snakes-see/ [vaadatud 02.04.2017].

 

Jon Bastian (2017), Through a dog’s eyes. https://www.cesarsway.com/dog-care/innocuous-behaviors/through-a-dogs-eyes [vaadatud 02.04.2017]

 

Wolf country, Wolf facts. http://www.wolfcountry.net/information/WolfObserved.html [vaadatud 02.04.2017]

 

Michael Hanlon  (2007), A bees-eye view: How insects see flowers very differently to us. http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-473897/A-bees-eye-view-How-insects-flowers-differently-us.html [vaadatud 02.04.2017]
Wikipedia (2014), Infrapunakiirgus. https://et.wikipedia.org/wiki/Infrapunakiirgus [vaadatud 02.04.2017].