Search

Loovtöö 2016/17

Mia Märtson

Sissejuhatus: kuidas näevad loomad metsa?

Mina tegin loovtööks 4 A2 akvarellimaali, kus on kujutatud metsloomade silmanägemist. Piltidele maalin metsa läbi loomade silmade: mis värvidega nad näevad? Miks just nii? Need ja paljud teised küsimused seletan lahti oma loovtööd tutvustades. Loovtöö on nii uurimustöö kui ka loovtöö, ühedan need kaks elementi ning muudan üheks. Valisin selle teema, kuna mind hakkas viimasel ajal väga huvitama silmade töö ja miks osad loomad näevad nii, nagu nad näevad. Samuti armastan väga maalida. Minu eesmärk on inimestes huvi tekitada ning neile ka midagi uut õpetada, samal ajal kui saan näidata neile minu maalitud teoseid. Loodetavasti tundub see paljudele põnev ning neil tekib soov teemat ise edasi otsida. Samuti on mu eesmärk ka ise areneda, astuses välja oma mugavustsoonist ning proovides midagi hoopist teistsugust, kui ma tavaliselt maalin. Loodan, et omandan uusi oskusi ja teadmisi ning saan ka pärast loovtööd loomadest ja nende silmanägemisest huvitundjatele jutustada.

Maalimine

Oma maale tegin ma akvarellitehnikas A2 ehk 29.7 x 42.0 cm suurusele paberile. Mõõtsin ka äärtest osa, mis jäi valgeks. Olenevalt maalist kasutasin erinevaid toone, nt hundi nägemist kujutava maali jaoks oli vaja pealmiselt punast, rohelist, kollast ja halli. Maalisin peaaegu iga päev natukene, kuna vahepeal peab värv kuivama ja järjest on tööd väsitav ja keeruline teha.

DSC_0149

Kõigepealt teipisin kinni pildi ääred, et maali servad jääksid ühtlased ja sirged.

received_1856878744532731

Seejärel teipisin ka keskele tüki teipi, et jätta kahe näite vahele joon. Alustasin alati inimese silmanägemise maalimisest. Ma maalisin pool pilti ära ning seejärel ootasin, et maal kuivaks.

received_1856900727863866Siis alustasin alumise osa ehk vastava looma silmanägemise näite maalimisega. Kui ka see oli lõpetatud, viimistlesin veel mõlemat näidet. Siis eemaldasin teibid ning pilt oligi valmis!

_20170502_225054.JPG

Näiteka tõin putuka silmanägemist illustreeriva maali, teised valminud maalid on järgmised:

Hundi silmanägemine:

_20170502_225111

Mao silmanägemine:_20170502_225028

Linnu silmanägemine:

_20170502_225139

Kõikide maalide tegemisel läbisin sama protsessi, mõni maal oli aeganõudvam, kui teine. Kõike rohkem aega võttis linnu silmanägemist illustreeriv maal, kuna linnu suled on detailsed ning neid on väga raske maalida. See pilt võttis mul mitu päeva.

Üldiselt nautisin väga loovtöö tegemist, kuna protsess oli rahulik ja aeglane. Mulle väga meeldis see, et sain pilte maalides õppida ning seega ka teisi harida. Kindlasti teen sarnaseid projekte tulevikus uuesti.

 

 

Kuidas näevad loomad metsa? Uurimus

Tihti unustame, milline värvikirev maailm meie silmadele nähtamatuks jääb. Maailmas on tuhandeid värve, mida meie, inimesed, oma silmadega näha ei saa, ent on loomi, kes seda suudavad. Mitmete olevuste silmad suudavad eristada värve, mis asuvad meie silmale nähtavast värvispektrist väljas, näiteks ultraviolett, infrapuna jpt. Kuidas ja miks nad nii näevad?

 

Kõigepealt on vaja aru saada silmast, selle ehitusest ja kuidas see töötab. Silm on nägemiselund, mis laiemas tähenduses koosneb silmakoopa sisust ja silmalaust, täpsemalt rääkides moodustavad silma sarvkest, vikerkest, pupill, lääts, klaaskeha, võrkkest, kollatähn ja nägemisnärm. Neil kõigil on oma ülesanne, mis koos tagavad silma töötamise. Objektilt, mida vaatame, peegelduvad valguskiired, mis läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkesta rakud läbivad valguse mõjul mitmed keemilised protsessid, mis põhjustavad närviimpulsse. Mööda nägemisnärvi kanduvad need aju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting.

(Silm ja nägemine.)

 

Mitmetel loomadel on teistsugune silmaehitus, tänu millele saavad nad erinevalt näha. Mitmete putukate silmad on liitsilmad ehk fassettsilmad, mis koosnevad mitmetest väikestest läätsedest. Nende abil ei näe küll nii täpselt, kui inimesed või linnud oma silmadega näevad, ent putukad suudavad väga hästi tuvastada liikumist ning näevad ka osasid värve, mida inimesed ei näe. Seega paistavad mitmed objektid, näiteks erinevad taimed ja taimede õied, neile väga teistsugused.

(A bees-eye view: How insects see flowers very differently to us, 2007)

 

Hundid seevastu näevad värve üpris kehvasti: kehvemini kui meie. Neil on ainult kahte tüüpi kolvikesi – valgustundlikke rakke, mille abil saab värve näha. Meil on kolvikesi kolme tüüpi. See-eest suudavad hundid hästi näha liikuvaid objekte ning pimedas orienteeruda, see kombinatsioon on perfektne kiiresti liikuva saagi jahtimiseks.

(Wolf facts.)

 

Linnud on tihti tuntud oma suurepärase silmanägemise poolest. Väga pikalt arvati, et linnud näevad, nagu inimesed, ent see pole päris tõsi. Nad näevad lisaks inimsilmale nähtavatele värvidele ka UV-kiirgust ning suudavad eriti hästi vahet teha kahel sarnasel toonil tänu väikestele värvilistele õlitilkadele nende kolvikestes.

(True Colors: How Birds See the World, 2012)

 

Madude nägemine on hoopis teistsugune. Lisaks rohelisele ja sinisele näevad nad infrapunast valgust. See tähendab, et nad näevad kuumemaid objekte teise värviga, kui madalama temperatuuriga objekte. Seega saavad maod suurepärastelt jahtida, eriti öösiti.

(What do snakes see?, 2016)

 

Kõik loomad näevad omamoodi, just nii, nagu neile kasulik on. Terved maailmad täis värve, mida me kunagi näha ei saa, on meie silmade eest peidus. Mida sealt küll kõike leida saaks?

 

Kasutatud allikad:

10 exmaples of how animals see – images that show us the world through their eyes. http://morgana249.blogspot.com.ee/2014/07/10-examples-of-how-animals-see-images.html?m=1 [vaadatud 02.04.2017]

 

Klaus Schmitt (2016), European Starling – Sturnus vulgaris in reflected ultraviolet and simulated bird vision photography.

http://photographyoftheinvisibleworld.blogspot.com.ee/2016/02/european-starling-sturnus-vulgaris-in.html?m=1 [vaadatud 02.04.2017]

 

Wikipedia (2017), Eye. https://en.m.wikipedia.org/wiki/Eye [vaadatud 02.04.2017]

 

Tatjana Hoehfurtner (2016), What do snakes see? http://www.biosphereonline.com/2016/09/06/snake-vision-what-do-snakes-see/ [vaadatud 02.04.2017].

 

Jon Bastian (2017), Through a dog’s eyes. https://www.cesarsway.com/dog-care/innocuous-behaviors/through-a-dogs-eyes [vaadatud 02.04.2017]

 

Wolf country, Wolf facts. http://www.wolfcountry.net/information/WolfObserved.html [vaadatud 02.04.2017]

 

Michael Hanlon  (2007), A bees-eye view: How insects see flowers very differently to us. http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-473897/A-bees-eye-view-How-insects-flowers-differently-us.html [vaadatud 02.04.2017]
Wikipedia (2014), Infrapunakiirgus. https://et.wikipedia.org/wiki/Infrapunakiirgus [vaadatud 02.04.2017].

Kokkuvõte

Olen lõpetanud oma maalid. Otsustasin lõpuks teha neli: ühe hundi silmade läbi, ühe putuka silmade läbi, ühe linnu silmade läbi ning ühe mao silmade läbi, kuna tahtsin maalida võimalikult erinevate loomade silmanägemist. Neid maale tehes olen üllatavalt palju õppinud. Olen arendanud oma maalimisoskusi ning ka oma teadmisi loomade silmade kohta. Nautisin väga loovtöö tegemist, kuigi vahetasin poole peal teemat ning aega jäi veidi väheseks. Mulle meeldis infot otsida ning selle põhjal teoseid luua, neid vaikselt ja rahulikult viimistleda. Tahaksin ka tulevikus sarnaseid projekte luua. Olen kindlasti täitnud enda harimise eesmärgi. Olen väga rahul sellega, kui palju ma ennast loovtöö tegemise jooksul harinud olen. Ma olen paljudele oma sugulastele ja sõpradele oma loovtöö teemast jutustanud ning neid kurssi viinud erinevate loomade nägemisega. See on mitmetes mu tuttavates suurt uudishimu tekitanud ning paljud on ise teemast otsima hakanud, seega on minu jaoks ka teine, teistes huvi tekitamise eesmärk, samuti täidetud. Arvan, et loovtöö on mind mitmetel viisidel arendanud, mis võibolla mulle kohe silma ei torkagi: näiteks olen õppinud tähtaegadest kinni pidama, infot efektiivselt koguma, korraliku blogi looma ja vormistama ning kindlasti ka vastutust võtma.

Mustandi tähtaeg!

Täna, 20. märts, on loovtöö mustandi tähtaeg, niisiis postitan oma mustandi varjandid siia. DSC_0014.JPG

Esimene varjant on teha sama pilt, aga kaks korda, kõrvuti. Üks neist demontsreeriks looma (pildil hundi) silmanägemist ning teine inimese silmanägemist. Teine varjant on sarnane, ent ma ei tee mitte kahte eraldi maali, vaid ühe, kus kombineerin kaks silmanägemist.

Saadan pildi oma juhendajale, samuti küsin jooksval nädalal bioloogiaõpetajalt, kas ta oleks nõus olema mu teine juhendaja. Kui ta on nõus, lähen tema juurde konsultatsioonile, et teemast rohkem teada saada.

Muutused loovtöö teemaga

Olen otsustanud, et muudan loovtöö teema täielikult ära. Mu eelmine loovtöö oli seinamaal metsast, mis pidi tulema kunstiklassi. Nimelt tekkis selle teostamisega probleeme: aega kippus väheseks jääma. Samuti polnud meil värve ning kool polnud nädalavahetusteti lahti, et üldse midagi teha saaks.

Mul tekkis mõte teha loovtöö teemal “kuidas loomad näevad metsa”. Loovtöö koosneb kolmest – neljast akvarellimaalist, kus on kujutatud metsa läbi mingi kindla looma silmade, st. nende värvidega, kuidas see loom näeb. Ma otsustasin selle teema valida, sest seda on kõvasti lihtsam teostada, kuna saan seda kodus iga kell teha ning ei pea iga kord mitmeks tunniks kooli sõitma. Samuti on teema mulle huvitav.

Kuna 20. märtsiks peaks loovtöö visand valmis olema, teen selle valmis ning postitan järgmine nädal sellest foto.

Blog at WordPress.com.

Up ↑